Muutunud Õppekava

Nendest peamised on:

1.  vähendada õpitulemuste ja õppesisu mahtu sel määral, et õppeprotsessis oleks aega kujundada õpilaste ainevaldkondlikke ja üldisi oskusi ning pädevusi praktiliste tegevuste kaudu; 
2.  suurendada gümnaasiumis õpilaste tegelikke valikuvõimalusi, vähendades kohustuslike kursuste mahtu ja anda tagasiside iga läbitud kursuse käigus omandatud õpitulemustele; Heaks kiidetud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonnas 08.11.2016 2 
3.  suurendada põhikooli õppeprotsessis võimalusi omandatud teadmiste kinnistamiseks õpitavas seoste loomiseks, valikute tegemiseks ja õpilaste otsustussuutlikkuse kujundamiseks;  kirjeldada ainekavades taotletavad õpitulemused hindamiskriteeriumidena;  töötada välja positiivse hindamise põhimõtted ja õpilase arengule tagasiside andmise erinevate võimaluste raamistikud;  laiendada juhendatud õppe ja iseseisva töö võimalusi, sh kooliväliselt ja varasemalt õpituga arvestamise võimalused õpikoormuse kujundamisel;  seostada kaasava ja eri tasemetel lihtsustatud õppe eesmärgid ja käsitus riiklike õppekavade eesmärkide ja käsitusega. Tegevuste kirjeldamisel lähtutakse põhimõttest, et ühegi õppeaine ega kursuse õppetundide arvu ei suurendata ning uusi kohustuslikke õppeaineid ega kohustuslikke kursusi ei looda. 

Õpetus müügiks

Soome koolis on põhikooli ülemisel astmel (7.-9.) kunsti-, muusika-, käsitöö- ja kodunduseõpetus kohustuslikuna õppekavas vaid 7.klassis. 8.ja 9.klassiks valitakse 6 tunniks nädalas valikaineid. Valikuvõimalus on suur (umbes 20 valikainet). Pakutakse eri keeli (näiteks hispaania, prantsuse jne.), väljendusoskuse õpetust (ilmaisutaito), äriõpetust, filmi- ja meediaõpetust (emakeele raames), süvendavat kehalist kasvatust, arvutiõpetust jne.jne. ja nende kõrval ka kunstiõpetust, muusikat, käsitööd ja kodundust.
Valikainete pakkumine kulmineerub lastevanemate koosolekule, kuhu tullakse koos õpilastega. Seal toimub müük kogu hingest. Sellel ajavahemikul piltlikult öeldes teine õpetaja ei tunne teist. Igaüks proovib oma ainet vajalikumaks ja paremaks tõestada abiks kõikvõimalik näitlik materjal kuni esitusteni välja. Sisuliselt nii: vali see õppeaine, kuna see on sinu tuleviku võti, vali ja tee õige otsus, kuna sinul on just nüüd ainulaadne võimalus…jne.
Täielik ajupesu ja õpetajana märkad, et oled samas karjas ja ulud samamoodi, kuna sinu tunnid järgmiseks aastaks sõltuvad sellest. C’est super!!!
Meie koolis oli selline õhtu 8.märtsil. Nüüd on rahulik aeg, äraootamise aeg, sest umbes 2 nädala pärast toovad õpilased omad valikud paberil allkirjadega kinnitatult kooli. Sellega on nad sidunud õppima neid aineid 2 järgmist aastat.
Muidugi on kõiges selles ka omad plussid ja miinused, nii nagu kõiges. Õpetuse kohalt olen nende aastate jooksul märganud, kuidas juba sügisel alustatakse nö. vaikselt oma aine müümist ja selle kliendile/õpilasele meeldivamaks kujundamist (kuidas võiks sõnastada nende tundide eesmärke, kui neid Soomes nõutaks).
Muret teeb see, et kunsti- ja kultuuriõppeainete osatähtsus väheneb iga aastaga. See tuleb üldise suhtumisena esile ka kooli tulevates 7.klassi õpilastes. Nende meelest kunstiõpetust ei ole vaja. Juba üle 10 aasta tagasi soome õpilastele tehtud küsitluste põhjal oli näiteks kunstiõpetus 3-ndal kohal meeldivuse poolest ja tagant 3-ndal kohal vajalikkuse poolest.

Seekord siis selline lugu väikese vahepalana.
Kuidas on Eestis?

Tervitades
TJ

Ülo Vooglaid kirjutas: Võibolla peaksime üritama vastata algatuseks kasvõi järgmistele küsimustele:

1. Milline osa elanikkonnast on Eestis kujunenud oludest, olukorrast ja situatsioonist nii palju informeeritud, et saab kaasa mõelda ja võib sõna sekka öelda?
2. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud selleks, et saada aru Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni põhjustest ning seostest?
3. Milline osa Eesti elanikkonnast adub riigis kujunenud
a) majanduslikku olukorda ja selle tegureid;
b) õiguslikku olukorda ja selle tegureid;
c) poliitilist olukorda ja selle tegureid;
d) kultuurilist olukorda ja selle tegureid;
e) sotsiaalset olukorda ja selle tegureid;
f) ökoloogilist olukorda ja selle tegureid;
g) energeetilist olukorda ja selle tegureid;
h) ideoloogilist olukorda ja selle tegureid;
i) jms
4. Milline osa Eesti elanikkonnast oskab näha ühiskonnas kujunenud probleeme ?
5. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud (loe: kvalifitseeritud) selleks, et näha ühiskonnas kujunenud probleemide põhjuseid (kausaalseid ja funktsionaalseid seoseid)?
6. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada prognoose (näha ette lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevaid pingeid ?
7. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada enam ja vähem optimistlikke stsenaariume ning osalema strateegiate loomises?
8. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et seada sihte ja eesmärke ning analüüsida teiste seatud sihte ning eesmärke ?
9. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et valida oma ja teiste seatud sihtidel püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid ja orienteeruda vahendite süsteemis?
10. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et osaleda tegutsemise printsiipide süsteemi loomises ja saada aru mingite poliitiliste jõudude tegutsemise printsiipidest?
11. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et luua kriteeriumite süsteeme inimeste, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide, tegevuste, tulemuste, keskkonna jms hindamiseks?
12. Milline osa Eesti elanikkonnast on riigist, kultuurist, ühiskonnast, perekonnast, tööst, elust võõrdunud – kaotanud usu ja usalduse, lootuse kunagi veel midagi rahuldavat näha ja kogeda?
13. Millisele osale Eesti elanikkonnast on riik võõrandunud – muutunud justkui selliseks vaenulikuks jõuks, kellega koostöö pole võimalik?
14. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end probleemses ja milline osa absurdses situatsioonis, millest rahuldavat väljapääsu ei paista olevat?
15. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end valikusituatsioonis (saab sisuliselt aru probleemist, selle tähtsusest ja hea lahenduse tähtsusest, näeb alternatiive ja usub, et võib alternatiive lisada, on veendunud, et võib arvata ja käituda oma parima äratundmise järgi, kartmata seetõttu mingit ahistamist) ja milline osa sundsituatsioonis, kus peab käituma ette antud korras, sest valikuvabadust kas pole või see on vaid mänguline?

Toomas Jürgenstein,
HTG religiooniloo ja filosoofia õpetaja kirjutab haridusest

Mitmekesised jumalapildid ja vaba maailmavaade (31.05.2008)
http://www.postimees.ee/310508/esileht/ak/334245.php

Kääbused, hiiglased ja riigieelarve (14.05.2009)
http://www.postimees.ee/?id=118987

Tänane Treffner kui homne Eesti (15.01.2010)
http://www.postimees.ee/?id=212323

Mammutkoolidest ja torukoolidest (19.04.2010)
http://minuvana.epl.ee/artikkel/575218

Tartut ootab ees kuum haridussuvi (14.07.2010)
http://www.tartupostimees.ee/?id=287540

Humanitaarõpetaja reaalainete õpetamisest (21.09.2010)
http://www.epl.ee/artikkel/583908

Katsed seitsmeaastastele� liiga vara (18.01.2011)
http://www.epl.ee/artikkel/591112

Konkurentsi ja edukuse kõrval on teisigi väärtusi (02.02.2011)
http://www.tartupostimees.ee/?id=381681

Kutseõpe ja haridus

Tiia Randma näitas Haridusfoorumi listis diagrammi, kuidas Euroopas riigiti jagunevad keskharidusega õppurid üld- ja kutsekoolide (NB! mitte hariduse) vahel.

Ülo Vooglaid küsib: Miks ? Eestis eelistab gümnaasiumis õppe jätkamist tunduvalt suurem osa noortest kui Soomes ja paljudes teistes maades. Ja lisab mõned küsimused.

"kas = ei/ja"

Kas oleks vaja avastada see sündroom, miks on Eestis kutseõpe suhteliselt vähestele meelepärane.

Kas võib olla kindel, et praeguseks kujunenud oludes, olukorras ja situatsioonis on kutsekoolid korras, õpe kvaliteetne, õppe tulemused head, aga perekonnad (õpilased) käituvad mõtlematult ja kergemeelselt;

või on hoopis ühiskonnas kujunenud mentaliteet väärastunud,

või on meie riiklikus strateegias vead?

Võibolla peaks olema paindlikum?

Võibolla on valed hoopis kujutlused õigetest orientatsioonidest ning proportsioonidest?

Kas keegi on üritanud kõnealuse vastuolu põhjuseid avastada?

I (Mis see on, millest koosneb, kuidas kujuneb, seondub ja toimib...)

KUTSE

ERIALA

AMET
...

Mõtlen selle üle ja arvan et vastuste leidmine neile küsimistele sunnivad mõtlema, kuid ei paku lahendust probleemile, mis see üldse on ? Kas soov et rohkem eesti lapsi õpiks kutsekoolides või ??

Tea Heinaste my wife
→ Ado Roos her father
→ Salme Roos his mother
→ Lena Juhkason her mother
→ Andres Nikopensius her father
→ Peter Nikopensius his father
→ Andres Nikopensius his father
→ Karl Nikopensius (Nycopensis) his father
→ Beniamin Nykopensios (Nycäpensio) his father
→ Anna Nycopensis his mother
→ Aron Klöfverskjöld (Klöverblad) her father
→ Elisabeth Klöverblad his mother
→ Elin Stålhandske her mother
→ Henrik Wildeman her father
→ Brita Wildeman his mother
→ Ebba Risbit / Skinnarbacka her mother
→ Margareta Tuvesdotter Natt och Dag her mother
→ Tuve Natt och Dag her father
→ Ermegård Bülow his mother
→ Hebbla Albrektsdotter (Bydelsbach) her mother
→ Anna Eriksdotter Krummedigge her mother
→ Beata von Tienen her mother
→ Anna Limbek her mother
→ Claus Ottesen Limbek her father
→ NN Gyldenstierne his mother
→ Erik Eriksen "Langben" Gyldenstjerne her father
→ Margrethe von Rügen his mother
→ Euphemia von Pommern-Gdansk her mother
→ Euphrosyne von Pommern her mother
→ Otto of Kalisch her father
→ Erzsebet Hungary his mother
→ Helena de Serbia II her mother
→ Princess Empire her mother
→ Marie de Brienne her mother
→ Berenguela II León her mother
→ Berenguela I de Castilla I her mother
→ Leonor Castilla her mother
→ King Henry II of England her father
→ Geoffrey V of Anjou his father
→ King Foulques his father
→ IV Foulques , Count Of Anjou his father
→ II Geoffrey , Count Gastinois his father
→ Beatrice De Macon his mother
→ Ermentrude De Roucy her mother
→ Alberade De Lorraine her mother
→ Duke Giselbert her father
→ I Regnier , Duke Of Lorraine & Count Of Hainaut his father
→ Ermengarde Lorraine , Princess Of Italy his mother
→ I Lothaire , King Of Italy her father
→ I Louis , "The Pious" Emperor Of Holy Roman Emp his father
→ Charlemagne , King Of Franks his father

Tegemiste nimekiri:
* Oluliste tegemiste kalender
* Veebirakenduste konspekt
* Veebirakenduste ainekaart
* Veebirakenduste hindamine
* Võrgupraktika ainekaart
* Programmeerimise ainekaart
* Opsüsteemide ainekaart
* Programmeerimise ainekaart
* OpenSolaris testimine
* Kutseõpetaja arenguakava
* Magistriõppe õpimapp
* Tehnoloogijajuhtimise teesid
* Innovaatilise eesti esitlus (Bilbao)
* Metoodiline e-õppematerjal (wiki)
* Klassipäevikute täitmine
* OO programmeerimise konspekt
* Kasvatuslikud eesmärgid
* Alternatiivne didaktika
* Kogukonnakooli metoodika
* Koduste tööde nimekiri
* Rahavoo planeerimine
* Heade ideede skeemid
* Pedagoogilise psühholoogia essee
* Motivatsioonisüsteemi uurimus
* Soovide läbivaatus

Uudis minu jaoks: Õunapuid võib lõigata peaaegu aasta ringi
viitab järgmisele: http://www.virkus.com/aiandus/?page_id=47 artiklile.

Uurime asja lähemalt ja katsetame ise ka

• Mis see on, mida Te nimetate (mida konverentsil nimetati?) HARIDUSEKS?
  
• (Milline on Teie käsitluses hariduse koosseis, struktuur, genees jne?)
  
• Millised eesmärgid oleks vaja seada ja tavaliselt seatakse õppe sellele osale, mida nimetatakse PRAKTIKAKS?
  
• Kuidas Te käsitlete PROBLEEMI ja õpilast, õpetajat, õpet, ja õppe tegureid, sh teooriat ja praktikat, didaktikat, metoodikat, metodoloogiat jms kui PROBLEEME?
  
• (Kelle jaoks, kuidas tekib, miks tekib, kuidas ilmneb, mida saaks teha sobiva lahenduse leidmiseks...)
  
• Milliseid PRINTSIIPE peaks õpetaja jt juhendajad järgima selleks, et loovus ei läheks kaduma ja kujuneks juhtliiniks?
  
• Milline on Teie kujutluses INNOVATSIOON kui protsess ja INNOVATSIOON kui nähtus (fenomen)?Mille alusel oleks võimalik lugeda õpe õnnestunuks või äpardunuks?
  
• Mis soodustab ja mis raskendab LOOVUSE kujunemist ja ilmnemist varases lapseeas, nooremas, keskmises ja vanemas kooliastmes, ülikoolis ja pärast seda?
  
• Ehk Teil on käepärast mõni TLÜ-s tehtud uuring?
  
• Ehk on selle kohta teaduslikult korrektset teavet (NB! mitte kellegi "eksperdi" arvamusi või uskumusi)?
  
• Mida oleks vaja Teie meelest ette võtta loovuse kui sünnipärase eelduse varajaseks avastamiseks ja hoidmiseks?
  
• Kas Te olete päri, et subjekti areng on loomingu funktsioon (st, mida rohkem on ruumi ja aega loominguks, seda enam on alust loota subjekti arengut)?
  
• Kas õpetaja, kellele loovus ja looming on üpris kauged ning kes ei ole ise kunagi kuskil midagi loonud, saab ajendada lapsi looma, innustuma loomingust ning sütitada neis otsinguvaimu ja loovust?
  
  
  Tänulikult: Ülo Vooglaid