• Mis see on, mida Te nimetate (mida konverentsil nimetati?) HARIDUSEKS?
  
• (Milline on Teie käsitluses hariduse koosseis, struktuur, genees jne?)
  
• Millised eesmärgid oleks vaja seada ja tavaliselt seatakse õppe sellele osale, mida nimetatakse PRAKTIKAKS?
  
• Kuidas Te käsitlete PROBLEEMI ja õpilast, õpetajat, õpet, ja õppe tegureid, sh teooriat ja praktikat, didaktikat, metoodikat, metodoloogiat jms kui PROBLEEME?
  
• (Kelle jaoks, kuidas tekib, miks tekib, kuidas ilmneb, mida saaks teha sobiva lahenduse leidmiseks...)
  
• Milliseid PRINTSIIPE peaks õpetaja jt juhendajad järgima selleks, et loovus ei läheks kaduma ja kujuneks juhtliiniks?
  
• Milline on Teie kujutluses INNOVATSIOON kui protsess ja INNOVATSIOON kui nähtus (fenomen)?Mille alusel oleks võimalik lugeda õpe õnnestunuks või äpardunuks?
  
• Mis soodustab ja mis raskendab LOOVUSE kujunemist ja ilmnemist varases lapseeas, nooremas, keskmises ja vanemas kooliastmes, ülikoolis ja pärast seda?
  
• Ehk Teil on käepärast mõni TLÜ-s tehtud uuring?
  
• Ehk on selle kohta teaduslikult korrektset teavet (NB! mitte kellegi "eksperdi" arvamusi või uskumusi)?
  
• Mida oleks vaja Teie meelest ette võtta loovuse kui sünnipärase eelduse varajaseks avastamiseks ja hoidmiseks?
  
• Kas Te olete päri, et subjekti areng on loomingu funktsioon (st, mida rohkem on ruumi ja aega loominguks, seda enam on alust loota subjekti arengut)?
  
• Kas õpetaja, kellele loovus ja looming on üpris kauged ning kes ei ole ise kunagi kuskil midagi loonud, saab ajendada lapsi looma, innustuma loomingust ning sütitada neis otsinguvaimu ja loovust?
  
  
  Tänulikult: Ülo Vooglaid

1. Jumalat pole olemas mitte kusagil, kuid on olemas tarkus, milles on tõe vaim (juhul, kui inimene räägib/kirjutab tõe vaimus);
on olemas armastus (suurim headest omadustest);
on olemas tõeline olemine;
on olemas ka tervis, mis püsib elu viimase hetkeni jne.jne.
Kuid Jumalat pole mitte kusagil olemas ja Jumalat ei saa sellepärast mitte kellegile peale pressida. Taevas aga on seal, kus elab armastus, seega meie südames (kui on). Juhul kui südames pole taevast, siis me oleme põrgulapsed ja igaüks isemoodi (oma moodi);

2. Inimesi ei saa keegi sõimata, kes räägib/kirjutab tarkuses, milles on tõe vaim - sest tõde ise lööb valusasti, kuid samas ka ravib haavad, juhul kui inimene tõe vastu võtab ...

3. Ainult kultturi baasil kokku klopsitud tõde - on dogma (kirik teeb sedapsi, kirik ja tarkuse raamat ei käi ühte jalga), kuid tarkus, milles on tõe vaim pole dogma ealeski mitte, sest tõe vaim avaldub erinevais põlvkondade juures ja kultuurides erinevalt, - tarkus, miles on tõe vaim on eriliselt rikas ... siit jätkub tarkust kõikidele ... nad on kirja pandud tähendamissõnadena. Iga inimene (Mees + naine) on sündinud siia maailma, et tõusta troonile ... kus on tagatud elegantne elu (ilus elu) ja see on kõigile käeulatuses ... sestap ka kõigil leitav. Ka elegantse elu rajale on võimalik tõusta elegantselt alles siis kui ma hakkame mõtisklema ja mõistma tarkuse raamatuis olevaid tähendamissõnu ... Olgu siin vaid üks näide: Käsk - Sa ei tohi tappa - see on vaimuraamat ja me ei tohi tappa mitte kellegis olevat (valitsevat) vaimu enne, kui me oleme võimelised selle asemele panema uue vaimu (tarkuse kaudu sellise tarkuse, milles on tõe vaim). See salm kehtib eriliselt nendele, kes ise arvavad endid õpetajad olevat.

Õpetaja tuleb olla just sellele ja/või teisele õpilasele, mitte aga nii nagu täna kogu maailmas on kombeks võetud ... Õpetamine on õppija kaasamine samale trepiastmele, kus me ise oleme. Siit olulisim on õppimine ja alles siis saab olla õpetaja kellelegi. Õpetaja "peab" suutma tappa lapses vale vaimu ja selleks, et asemele panna uus vaim ... Kes üldse on õpetaja ja/või õpetajate õpetaja.Õige kaasamine saab toimuda vaid armastuse maailmas, või teisisõnu - õigus kaasata on neil, kes elavad ise esmaarmastuses oma abielus. Teised ei saa kaasata, sest nad teevad lapsest suurusjärk hullema põrgulapse kui nad ise on (Mt 23,15.).

Suurusjärk hullema - tähendab seda, et kümme korda hullema iseendast ... Me ehk märkame, et maailm on hukas, kõik mis toimub maailmas on sageli eriliselt jäle ... kust see küll tuleb ... Siit on võimalik otsida näiteks põhjusi koolivägivalla olemuse kohta ... Ma pole julm, kui toon ühe näite, kuidas üks noor naine, olles ise usu tegelane (kiriku tähenduses) ja usuõpetust sundõpetusena propageeriv - lahkus siit ilmast 49.ndal eluaastal.Paljud listi liikmed (kes ? pole oluline, ka mina olin seal) olid Tartus tema loengul Dorpatensise konverentsuikeskuses, kus esines Pille - ilmselt oma viimase esinemisena avalikkuse ees. Kaks järgnevat salmi on kirjutatud just neile, kes mõtisklevad: L141,5. on kirjutatud - Õige (see, kes tunneb tarkust, milles on tõe vaim) löögu mind, sest see on heldus ...või näiteks Õp 27,22. Isegi, kui Sa tambiksid õelat/kurja uhmris liivaterade seas, ei lahkuks temast rumalus ...

Õpilasesinduste liit: andekate pearaha suurendamine ei ole lahendus

Seda kindlasti, sest tegelikult tuleb just vähemandekamate harimiseks rohkem tööd teha. Pealegi tingimustes, kus eliitkoolid saavad niigi õpilasi valida, tähendaks sarnane lisaraha veelgi haridusliku ebavõrdsuse suurendamist ja väiksemate ning nõrgemate koolide väljasuretamist. Sarnane poliitika ei sobi kindlasti väiksesse arenevasse euroopa riiki.

Kui tahetakse andeid tegelikult arendada, siis tuleks pigem juurutada ranitsaraha süsteemi. Nii et andekas õpilane kes suudab mingi aine tasemetöö sooritada ilma koolipinki nühkimata saab ülejäänud osa kasutada endale süvaõppe kursuse valimisel. Sellisel juhul peab toimima ka õpetamise ja hindamise lahususe printsiip ning iga lapse õigus valida koolitusi millest tema ranits koosneb.

Lahendusena võiks kohe pakkuda ka teiste ainete erikoolid sarnaselt muusika ja kunstikoolidele. Nii saaks kõik jõukohase põhiõppe juurde valida mis vallas nad enam arengut vajavad või soovivad. Hommikupoolikud oleks siis ühtlskooli kavale vastav õppetöö tavakoolis ja õhtupoole eritunnid vastavalt kas koolis või siis piirkonnas loodud erikoolis.