Õpetus müügiks
Soome koolis on põhikooli ülemisel astmel (7.-9.) kunsti-, muusika-, käsitöö- ja kodunduseõpetus kohustuslikuna õppekavas vaid 7.klassis. 8.ja 9.klassiks valitakse 6 tunniks nädalas valikaineid. Valikuvõimalus on suur (umbes 20 valikainet). Pakutakse eri keeli (näiteks hispaania, prantsuse jne.), väljendusoskuse õpetust (ilmaisutaito), äriõpetust, filmi- ja meediaõpetust (emakeele raames), süvendavat kehalist kasvatust, arvutiõpetust jne.jne. ja nende kõrval ka kunstiõpetust, muusikat, käsitööd ja kodundust.
Valikainete pakkumine kulmineerub lastevanemate koosolekule, kuhu tullakse koos õpilastega. Seal toimub müük kogu hingest. Sellel ajavahemikul piltlikult öeldes teine õpetaja ei tunne teist. Igaüks proovib oma ainet vajalikumaks ja paremaks tõestada abiks kõikvõimalik näitlik materjal kuni esitusteni välja. Sisuliselt nii: vali see õppeaine, kuna see on sinu tuleviku võti, vali ja tee õige otsus, kuna sinul on just nüüd ainulaadne võimalus…jne.
Täielik ajupesu ja õpetajana märkad, et oled samas karjas ja ulud samamoodi, kuna sinu tunnid järgmiseks aastaks sõltuvad sellest. C’est super!!!
Meie koolis oli selline õhtu 8.märtsil. Nüüd on rahulik aeg, äraootamise aeg, sest umbes 2 nädala pärast toovad õpilased omad valikud paberil allkirjadega kinnitatult kooli. Sellega on nad sidunud õppima neid aineid 2 järgmist aastat.
Muidugi on kõiges selles ka omad plussid ja miinused, nii nagu kõiges. Õpetuse kohalt olen nende aastate jooksul märganud, kuidas juba sügisel alustatakse nö. vaikselt oma aine müümist ja selle kliendile/õpilasele meeldivamaks kujundamist (kuidas võiks sõnastada nende tundide eesmärke, kui neid Soomes nõutaks).
Muret teeb see, et kunsti- ja kultuuriõppeainete osatähtsus väheneb iga aastaga. See tuleb üldise suhtumisena esile ka kooli tulevates 7.klassi õpilastes. Nende meelest kunstiõpetust ei ole vaja. Juba üle 10 aasta tagasi soome õpilastele tehtud küsitluste põhjal oli näiteks kunstiõpetus 3-ndal kohal meeldivuse poolest ja tagant 3-ndal kohal vajalikkuse poolest.
Seekord siis selline lugu väikese vahepalana.
Kuidas on Eestis?
Tervitades
TJ
Tuesday, March 08, 2011
Ülo Vooglaid kirjutas: Võibolla peaksime üritama vastata algatuseks kasvõi järgmistele küsimustele:
1. Milline osa elanikkonnast on Eestis kujunenud oludest, olukorrast ja situatsioonist nii palju informeeritud, et saab kaasa mõelda ja võib sõna sekka öelda?
2. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud selleks, et saada aru Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni põhjustest ning seostest?
3. Milline osa Eesti elanikkonnast adub riigis kujunenud
a) majanduslikku olukorda ja selle tegureid;
b) õiguslikku olukorda ja selle tegureid;
c) poliitilist olukorda ja selle tegureid;
d) kultuurilist olukorda ja selle tegureid;
e) sotsiaalset olukorda ja selle tegureid;
f) ökoloogilist olukorda ja selle tegureid;
g) energeetilist olukorda ja selle tegureid;
h) ideoloogilist olukorda ja selle tegureid;
i) jms
4. Milline osa Eesti elanikkonnast oskab näha ühiskonnas kujunenud probleeme ?
5. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud (loe: kvalifitseeritud) selleks, et näha ühiskonnas kujunenud probleemide põhjuseid (kausaalseid ja funktsionaalseid seoseid)?
6. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada prognoose (näha ette lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevaid pingeid ?
7. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada enam ja vähem optimistlikke stsenaariume ning osalema strateegiate loomises?
8. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et seada sihte ja eesmärke ning analüüsida teiste seatud sihte ning eesmärke ?
9. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et valida oma ja teiste seatud sihtidel püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid ja orienteeruda vahendite süsteemis?
10. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et osaleda tegutsemise printsiipide süsteemi loomises ja saada aru mingite poliitiliste jõudude tegutsemise printsiipidest?
11. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et luua kriteeriumite süsteeme inimeste, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide, tegevuste, tulemuste, keskkonna jms hindamiseks?
12. Milline osa Eesti elanikkonnast on riigist, kultuurist, ühiskonnast, perekonnast, tööst, elust võõrdunud – kaotanud usu ja usalduse, lootuse kunagi veel midagi rahuldavat näha ja kogeda?
13. Millisele osale Eesti elanikkonnast on riik võõrandunud – muutunud justkui selliseks vaenulikuks jõuks, kellega koostöö pole võimalik?
14. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end probleemses ja milline osa absurdses situatsioonis, millest rahuldavat väljapääsu ei paista olevat?
15. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end valikusituatsioonis (saab sisuliselt aru probleemist, selle tähtsusest ja hea lahenduse tähtsusest, näeb alternatiive ja usub, et võib alternatiive lisada, on veendunud, et võib arvata ja käituda oma parima äratundmise järgi, kartmata seetõttu mingit ahistamist) ja milline osa sundsituatsioonis, kus peab käituma ette antud korras, sest valikuvabadust kas pole või see on vaid mänguline?
1. Milline osa elanikkonnast on Eestis kujunenud oludest, olukorrast ja situatsioonist nii palju informeeritud, et saab kaasa mõelda ja võib sõna sekka öelda?
2. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud selleks, et saada aru Eestis kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni põhjustest ning seostest?
3. Milline osa Eesti elanikkonnast adub riigis kujunenud
a) majanduslikku olukorda ja selle tegureid;
b) õiguslikku olukorda ja selle tegureid;
c) poliitilist olukorda ja selle tegureid;
d) kultuurilist olukorda ja selle tegureid;
e) sotsiaalset olukorda ja selle tegureid;
f) ökoloogilist olukorda ja selle tegureid;
g) energeetilist olukorda ja selle tegureid;
h) ideoloogilist olukorda ja selle tegureid;
i) jms
4. Milline osa Eesti elanikkonnast oskab näha ühiskonnas kujunenud probleeme ?
5. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud (loe: kvalifitseeritud) selleks, et näha ühiskonnas kujunenud probleemide põhjuseid (kausaalseid ja funktsionaalseid seoseid)?
6. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada prognoose (näha ette lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevaid pingeid ?
7. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et koostada enam ja vähem optimistlikke stsenaariume ning osalema strateegiate loomises?
8. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et seada sihte ja eesmärke ning analüüsida teiste seatud sihte ning eesmärke ?
9. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et valida oma ja teiste seatud sihtidel püsimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid ja orienteeruda vahendite süsteemis?
10. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et osaleda tegutsemise printsiipide süsteemi loomises ja saada aru mingite poliitiliste jõudude tegutsemise printsiipidest?
11. Milline osa Eesti elanikkonnast on küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et luua kriteeriumite süsteeme inimeste, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide, tegevuste, tulemuste, keskkonna jms hindamiseks?
12. Milline osa Eesti elanikkonnast on riigist, kultuurist, ühiskonnast, perekonnast, tööst, elust võõrdunud – kaotanud usu ja usalduse, lootuse kunagi veel midagi rahuldavat näha ja kogeda?
13. Millisele osale Eesti elanikkonnast on riik võõrandunud – muutunud justkui selliseks vaenulikuks jõuks, kellega koostöö pole võimalik?
14. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end probleemses ja milline osa absurdses situatsioonis, millest rahuldavat väljapääsu ei paista olevat?
15. Milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end valikusituatsioonis (saab sisuliselt aru probleemist, selle tähtsusest ja hea lahenduse tähtsusest, näeb alternatiive ja usub, et võib alternatiive lisada, on veendunud, et võib arvata ja käituda oma parima äratundmise järgi, kartmata seetõttu mingit ahistamist) ja milline osa sundsituatsioonis, kus peab käituma ette antud korras, sest valikuvabadust kas pole või see on vaid mänguline?
Monday, February 28, 2011
Toomas Jürgenstein,
HTG religiooniloo ja filosoofia õpetaja kirjutab haridusest
Mitmekesised jumalapildid ja vaba maailmavaade (31.05.2008)
http://www.postimees.ee/310508/esileht/ak/334245.php
Kääbused, hiiglased ja riigieelarve (14.05.2009)
http://www.postimees.ee/?id=118987
Tänane Treffner kui homne Eesti (15.01.2010)
http://www.postimees.ee/?id=212323
Mammutkoolidest ja torukoolidest (19.04.2010)
http://minuvana.epl.ee/artikkel/575218
Tartut ootab ees kuum haridussuvi (14.07.2010)
http://www.tartupostimees.ee/?id=287540
Humanitaarõpetaja reaalainete õpetamisest (21.09.2010)
http://www.epl.ee/artikkel/583908
Katsed seitsmeaastastele� liiga vara (18.01.2011)
http://www.epl.ee/artikkel/591112
Konkurentsi ja edukuse kõrval on teisigi väärtusi (02.02.2011)
http://www.tartupostimees.ee/?id=381681
HTG religiooniloo ja filosoofia õpetaja kirjutab haridusest
Mitmekesised jumalapildid ja vaba maailmavaade (31.05.2008)
http://www.postimees.ee/310508/esileht/ak/334245.php
Kääbused, hiiglased ja riigieelarve (14.05.2009)
http://www.postimees.ee/?id=118987
Tänane Treffner kui homne Eesti (15.01.2010)
http://www.postimees.ee/?id=212323
Mammutkoolidest ja torukoolidest (19.04.2010)
http://minuvana.epl.ee/artikkel/575218
Tartut ootab ees kuum haridussuvi (14.07.2010)
http://www.tartupostimees.ee/?id=287540
Humanitaarõpetaja reaalainete õpetamisest (21.09.2010)
http://www.epl.ee/artikkel/583908
Katsed seitsmeaastastele� liiga vara (18.01.2011)
http://www.epl.ee/artikkel/591112
Konkurentsi ja edukuse kõrval on teisigi väärtusi (02.02.2011)
http://www.tartupostimees.ee/?id=381681
Subscribe to:
Posts (Atom)